1897. aastal ehitati Abruka idakaldale kaks puidust tuletorni, mis turvasid 1845.a avatud Peterburi ja Riia vahelist aurulaeva liini.
Esialgu oli ülemine tuletorn laudvooderdisega, kaheksatahuline ja umbes 30 meetri kõrgune. Kokku oli tornil 8 korrust ja 3 lahtist rõdu. Algselt põletati tornis atsetüleengaasi. Tuletorn oli arhitektuuriliselt muljetavaldav vaatamisväärsus.

1931. aastal asendati puittorn raudbetoonist tuletorniga, mille projekteeris Tallinna Tehnikumi (TTÜ eelkäija) õppejõud Ferdinand Adolf. 1970. aastatel paigaldati tuletornile elektriline aparatuur. Raudbetoonist tuletorni kõrgus alusest on 36 meetrit ja merepinnast 38 meetrit. Värvilt on torn valge, ülaosas on mustad rõhttriibud. Tuli paistab 9 meremiili kaugusele.

Tuletorni avamist külastajatele ei planeerita. Torn on Abruka matkaraja osa, rajal on tuletorni tutvustav infotahvel.

Tuletornist 670 meetri kaugusel saare idakaldal, Limbi ninal asub Abruka alumine tulepaak. Abruka tuletorn moodustab Abruka alumise tulepaagiga liitsihi.
Tulepaak asub ka Vahase lõunatipus.