Aksi saar kuulub Kolga lahe maastikukaitseala juurde.
Aastatel 1790–1953 oli saarel alaline asustus ja siis oli meremärgina kasutusel Loodeotsakummel (kummel - kividest meremärk rootsi keeles). Aksilasi tunti heade paadi- ja mööblimeistritena, nende paadid ja kalapaadid, eriti mootorpaadid, olid 20. sajandil hästi tuntud ja randlaste hulgas hinnatud.

Enne Teist maailmasõda oli Aksi veel viie perega küla, viimased elanikud sundis 1950 aastate algul lahkuma NSV Liidu piirivalve. Kuna sõda viis saarerahva eksiili, siis sõjajärgsete aastate karmid olud kustutasid navigatsioonikaartidelt koguni saare nime.

1986. aastal rajati saare lõunaotsale tuletorn, mis kujutab endast kolme valget silindrit musta metalltorni tipus. Tuletorn töötas algul tuumajõul, täna saab see tööks vajaliku elektrijõu päikesepatareidest.