Kesselaiu nimi tuleb sellest, et ta asub keset Suurt väina.

Kõige rohkem inimesi elas saarel 19. sajandi keskel – 41, kuid 1963. aastal jäi saar tühjaks. Aastast 1993 elab saarel ainult endise majakavahi perekond.

Huvitav on teada, et 1920ndate aastate alguses kavatses Eesti Vabariik ehitada laiule dolomiidi murdmiseks 100-kohalise sunnitöövangla, sest saarel leidub rikkalikult kergesti murtavat paekivi. Kuid see mõte ei saanud teoks.

Esimene meremärk - puitsõrestiktorn - püstitati laiule 1879. aastal. Koos toonase liitsihi idapoolsema navigatsioonimärgiga juhatas see päevamärgina laevameestele turvalist teed läbi Kumari rifi ja Muhu saare vahelise merekitsuse.

Sihttuletornid on laiul aastast 1885. Alates 1994. aastast on tulepaagid automatiseeritud ja töötavad päikesepatareidel.
Kessu liitsihi alumise tulepaagi kõrgus alusest on 9 m, tule kõrgus merepinnast 12 m. Viimati rekonstrueeriti tulepaaki 2000. aastal. Kessu liitsihi ülemise tulepaagi kõrgus alusest on 18 m ja tule kõrgus merepinnast 23 m. Viimati rekonstrueeriti tulepaaki 1997. aastal.