Kirjalikes allikates mainitakse saart esimest korda 1386. aastal (Kyne), asustust 1518. aastal. Viimastel aastatel tehtud väljakaevamiste tulemusel on aga selgunud, et esimesed inimasutuse jäljed Kihnu saarel ulatuvad 3000 aasta taha. Võimalik, et tegemist oli hooajalise hülgeküttide või kalurite laagripaigaga. Saare elanikkond kujunes Saare- ja Läänemaalt ning Muhust tulnud eestlastest. Saarel on elanud ka liivlasi ja rootslasi.

Kihnu saare ümbruse vetes ohustavad meresõitjaid salakavalad kruusaseljandikud, ohtlikud ravad ja karid ning laiud. Seepärast täidab saare lõunatipus kõrguv malmtuletorn tähtsat osa meresõidu turvamisel.

28 meetri kõrgune tuletorn Pitkänä ninal on üks neljast meie randade säilinud malmtuletornist. Torn on ehitatud samal ajal Vormsi ja Virtsu tuletornidega ning nendega ka välimuselt sarnane.
Inglismaalt tellitud detailidest torn monteeriti kokku 1984. aastal, selleks ajaks olid valminud ka tuletornikompleksi elamu, saun, ait ja kaev. Tule kõrgus merepinnast on 29 m, torn on valge, koonilise kujuga ning varustatud laternaruumi ja rõduga; torni välisilme on I maailmasõja lõpust püsinud muutumatuna.