Manilaid on pikk ja kitsas saar, mis on keskelt pisut kõrgem ja mis lookleb meres nelja-viie kilomeetri kaugusele. Põhjatipp on lage, sadamast alates võib näha valdavalt hallikas toonis maju ja nende ümber üksikuid suuri puid. Mida enam lõuna poole, seda tihedamalt on maju.
Sadamast tõuseb liivatee saare kesksele kõrgendikule ja hakkab siis seda nagu laiu selgroogu mööda lõunatipu poole looklema. Kuna puid on vähe - vaid üksikud hõbepajud ja teised lehtpuud -, paistab edasi kõndides pea alati mõlemalt poolt ka meri kätte.

Meresõitu aitab laiduderohkes akvatooriumis pisutki ohutumaks muuta kogukas hiidrahn ja teise olulise maamärgina saare tilluke metsasalu.

Saare edelaosas Papina neemel kõrgub enam kui seitse aastakümmet tagasi paigaldatud Manilaiu meremärk. See raudbetoontuletorn on meie saarte-randade esimene majanduslikul teel ehitatud hüdrograafiarajatis, ehitajaks Armas Luige ehitusmeeskond.
Teise eripärana tasub märkida, et tuletorni ehitustöödeks kulus 1933. aastal rekordiliselt lühike aeg – üks kuu.