Prangli (saksa keeles Wrangelsholm, rootsi keeles Wrangö) moodustab koos Aksi ja Keri saarega ühtse aheliku Soome lahes.
Pranglit on esimest korda mainitud aastal 1387 (Rango).

Prangli on ankrupaigana ahvatlenud meresõitjaid juba ammu, samas on saare lähiümbruse karid ja kehvlid hukutanud hulga hooletuid meresõitjaid. Juba Peeter I kohustas püstitama Prangli madalikule palkidest raiutud ja kivitäidisega koormatud meremärgi. Esimese loodusliku navigatsioonimärgina on nimetatud 1750. aasta kaardil tähistatud küngast. Järgnesid saare loodenurgast esile ulatuval kaljurahnul lehviv ohulipp ja I maailmasõja järel rajatud püramiidjas tulepaak.

1936. aastal rajas Armas Luige meeskond Pranglile Kagu tulepaagi ja Loo neemele raudbetoonist tuletorni, mis hävis viimases sõjas. Selle asemele ehitati 1960. aastal valge betoontorn, mille kõrgus jalamilt on 12 m.