|
|
|
|
Tuletornide ehitamise ajaloost Tuletornide ehitamise ajalugu võib tinglikult jagada kolmeks perioodiks:
Omaette peatüki moodustab puittuletornide ja -päevamärkide ehitamine. Neid tuleks siiski lugeda ajutisteks ehitisteks, ehkki neist mitmed on jõudnud üsna auväärsesse ikka. Peaaegu kõigi Eesti suuremate tuletornide eelkäijaiks on olnud puidust märgid. Nii oli see Ruhnus, Sõrves, Keris, Mohnis, Naissaarel ja ka Tallinnas. 19. sajandist on praeguseni rivis 1859. a ehitatud Suurupi alumine puittuletorn ning 1892. a valminud Käsmu tuletorn. 1896. aastal valminud Kunda puittorn kahjuks hävis tulekahju tagajärjel 1999.a. Puidust tuletorne püstitati hiljemgi, siis kui oli vaja kiiresti käepärasest materjalist ohtlikke kohti märgistada. Tuletornide ehitamine 16. sajand – 19. sajandi keskpaik Metalltornide periood Betoonist tuletornid Eesti tuletornide moderniseerimine pärast taasiseseisvumist Kasutatud allikad:
Aleksejev, Igor. Eesti tuletornid = Estonian lighthouses. Tallinn: GT Projekt, 2003 Peetsalu, Peeter. Eesti majakamaailm = The world of Estonian lighthouses. Tallinn: Olion, 2006 Luige, Armas. Eesti tuletornid: fakte ja meenutusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1982 |
 |
|