Vaindloo on Eesti põhjapoolseim, graniitaluspõhjaga saar, mille põhjarannikul ühe meetri sügavuses meres asub suuruselt Eesti viies rändrahn, mille kõrgus on 7,7 m. Vaindloo kohta on öeldud, et see ongi üks suur kivihunnik, kus vahel käivad peesitamas hülged ja kus on palju kajakaid.

Esimene tuletorn ehitati Vaindloo saarele Peeter I käsul 1718. aastal. See oli 59 jala kõrgune tüvipüramiidjas puitpaak. Seejärel monteeriti saarele Seiskaril lammutatud meremärk, mis peagi sügistormides hävis.
Malmtuletorni sai Vaindloo 1871. aastal. Suur 20-puudane udukell pidi meresõitjaid aitama siis, kui malmtorni tipus plinkiv majakatuli enam nähtav polnud.

Alt laieneva ümmarguse tuletorni kõrgus alusest on 17 m ning see on meie randade madalaim malmist majakas.