Saaremaa valdade kivikaart
Olles juba lõikamise ja lihvimise libedal teel, tekkis küsimus – mida saaks veel teha lihvitud paeplaatidest?
Olles juba lõikamise ja lihvimise libedal teel, tekkis küsimus – mida saaks veel teha lihvitud paeplaatidest?
Viimase nädala jooksul on Saaremaa loodeosas märgatud rannikul umbes sentimeetrise läbimõõduga heleda materjali tükikesi. Laborianalüüs näitas, et tegu on tahke rasvaga, mis väikeses koguses keskkonnale ohtlik ei ole, teatas keskkonnaamet.
https://play.tv3.ee/clips/kuidas-on-alanud-kevadine-raimepuugi-hooaeg,clip-4227711?fbclid=IwAR1XkcNvTeOsXNvHr6-qzzRmA8LhstBr8ZHGiMOizIKa6UDIkCYCsYStVns
10.-20. mail kajasid Vilsandi tuulised karjamaad kirvelöökidest. 16 puuseppa Ameerikast, Soomest, Ungarist, Prantsusmaalt ja Eestist taastasid kolme Vilsandi säilinud pukktuulikut.
Reede hommikul kogunes paarkümmend vormsilast Saxby tuletorni alla randa likvideerima ulatuslikku masuudireostust, mille meri oli randa uhtunud.
Aksi saarega seotud inimeste sõnul käib praegu nende küüditamine. Krõbedate sõnade taga on väikesaarel juba aastaid kestev vägikaikavedu sealse maaomaniku ja keskkonnaameti vahel, mis päädib sel suvel osa hoonete sundlammutamisega. Miks ei tohi Aksil inimesed elada ja millisena näevad asjaosalised saare tulevikku, uuris ETV saade “Pealtnägija”. https://www.err.ee/1608601186/pealtnagija-aksilt-lahkub-looduskaitsepiirangute-tottu-viimane-inimene
“Jälg” võttis sedakorda suuna Saaremaale, et uurida, kas ja kuidas võiks läbi Saaremaa ranniku lähedale planeeritud avamere tuulepargi saada Saaremaast rohesaar ning tervest Eestist energiasõltumatu riik. Marko Matvere ja Heidi Hanso uurisid, kuidas näevad avamere tuuleparkide alust ala Saaremaa kalatööstused ning maailmas ainulaadne vetikatest tulevikutoitu tootev ettevõtte ning millist Saaremaal
Keskkonnaministeerium muutis pärandniitude hooldamiseks mõeldud loodushoiutoetuse taotlemise korda ja suurendas ühikumäärasid, et hoogustada hävimisohus olevate liigirikaste koosluste taastamist.
Hästi taastatud rannaniidul on tööd tehtud selliselt, et tulemus ei riiva silma. Silmatorkavaid kände, tüükaid ja puuroikaid ei ole, roopaid pole ja kui ongi, siis on need tasandatud ja taimestuvad enamuses juba samal vegetatsiooniperioodil.