Infokirja saab lugeda siit: NR 6 juuli infokiri 2025 Olulisim: Suvine üldkogu toimub seekord sügiskuul: 12.-13.september 2025 Vilsandil. Omaosaluse suurus ESK liikmetele on 35 eur. Kui soovite majutuse kohta arvet firmale, siis täiendavat infot saate e-postil eestisaartekogu@gmail.com. Reis algab Papisaare sadamast. Registreeru ESK üldkogule.Registreerumine lõpeb 10.augustil 2025
Eesti Saarte Kogu ja Püsiasustusega väikesaarte seadus Eesti Saarte Kogu, lühidalt ESK, asutati 1992.aasta 5.detsembril. ESK on avalikes huvides tegutsev juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus. Eesti Saarte Kogu esindab kõigi Eesti Vabariigi vetes asuvate saarte kogukondi, kust on ühingul liikmeid. Tänase seisuga on ESK-l 20 liiget: Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa,
Raamat ilmub juulis 2025. Lehekülgede arv 440. Rikkalikult illustreeritud ülevaade rahvarõivaste kandmise ja valmistamise traditsioonidest.
13.07 toimus Väike-Pakri saarel Suurkülas Pakri VIII üldkogu. Lisaks ametlikele ülesannetele on üldkogu ka infovahetuse platvorm, kus jagatakse infot ning avaldatakse mõtteid Pakri saarte tuleviku kohta.
2025. aasta peetripäeval, mida Piirissaarel peetakse juliuse kalendri järgi just 12. juulil õnnistati Saare külas sisse vanausuliste uus palvemaja, mis püstitatud 2016. aasta põlengus hävinud vana palvela kõrvale. Palvemaja sai täpselt nii suur, et peaaegu kõik mahtusid esimesel jumalateenistusel sisse või parasjagu nii väike, et ümber hoone toimunud ristikäigul said
Ajakirja link https://visitaiboland.ee/eestirootslane/ Ilmunud on järjekorras teine veebiajakiri, mis Aibolandi aastal (kestab sama pikalt, kui näitus rannarootslastest ERM-s) keskendub erinevatele ajaloolistele asualadele ja seekord on fookuses Pakri saared.
“Odratolgus labyrindis’e” korraldatav Sörve poolsaare Rannast-randa matkasarja ESIMENE viilutamine toimus reedel, selle KEVADE VIIMASEL PEEVAL, Torgu Kuningriigi Sääre küla maadel.
Svea Aavik: “1920. aastate lõpus oli Kihnus endal niivõrd suur maapuudus, et enam ei olnud ruumi talusid rajada ja peaaegu 70 peret oli ilma maata. Riik otsustas, et jagab maa 22 talukohaks, lisaks Manija talule, ja igaüks sai umbes kuus hektarit maad.”
