Sõrve sääre viilutamine
“Odratolgus labyrindis’e” korraldatav Sörve poolsaare Rannast-randa matkasarja ESIMENE viilutamine toimus reedel, selle KEVADE VIIMASEL PEEVAL, Torgu Kuningriigi Sääre küla maadel.
Eesti lugu. Manõja lugu. ERR
Svea Aavik: “1920. aastate lõpus oli Kihnus endal niivõrd suur maapuudus, et enam ei olnud ruumi talusid rajada ja peaaegu 70 peret oli ilma maata. Riik otsustas, et jagab maa 22 talukohaks, lisaks Manija talule, ja igaüks sai umbes kuus hektarit maad.”
Randunud ja juurdunud. Eesti rannarootslaste näitusest
Kuidas sündis näitus Eestimaa rootslastest, mis kannab nime „Randunud ja juurdunud” („De somsteg i land och slog rot” rootsi k)? Idee korraldada näitus eestirootslastest, rannarootslastest, saarerahvast (heal lapsel mitu nime) sai tõuke projektist, mille eesmärk oli koostada raamat rannarootslaste traditsioonilistest rahvarõivastest. Esialgu tegi Helgi Põllo Hiiumaalt ettepaneku ära kasutada rahvarõivaraamatu
Saarnaki
Hiiumaa vallale kuuluvaid Saarnaki laiul asuvaid kinnistud hakkab edaspidi haldama MTÜ Saarnaki laid, mis ühendab laiu püsielanikke ja sealset kogukonda.
Läks mitu aastat, et uuesti saada püsiasustusega saareks
Osmussaare saarevahi Rita Koppeli pere on saarel elanud paarkümmend aastat. Ametlikult riigi silmis seal aga püsiasustus puudus, mis tähendab ühtlasi õiguste puudumist mitmetele toetustele. Nimelt on selleks vaja vähemalt viit saareelanikku. Jaanuarist alates sai küll Osmussaar taas ametlikult püsiasustusega saareks, kuid väikesaare toetust veel nii pea ei saa.
ESK mai kuukiri
Ootame väga teie kõigi kaastöid ajakirja sisukamaks muutmiseks. Mai number siit: Infokiri NR 5_2025
Rannarootslased maabuvad Tartus
Näitus on ERMis avatud 25. maist 2025 kuni 28. juunini 2026 Alates 25. maist on Eesti Rahva Muuseumis avatud uus näitus „Rannarootslased. Estlandssvenskar. Estonia-Swedes”. Näitus on seni tehtuist mahukaim ja terviklikem käsitlus Eesti rannarootslaste kultuuripärandist ja kogukonna teekonnast läbi 20. sajandi kuni tänapäevani. Kiiremad jõuavad ennast registreerida juba ka esimestele
Kümme meest Suur-Pakril, kirikupinkidest rääkimata
13. mail sai Suur-Pakri saarel asuv kabel, mille taastamist alustati 1992. aastal, olulise täienduse – pühakotta viidi kirikupingid ja harmoonium.
