Sarnaselt Sõru jahisadamale teeb ehitushanke võitja AS Tariston ka Kalana jahisadama basseinis esimese etapi tööd n-ö kuivalt, et suve teises pooles jätkata süvenduse ja lainemurdja ehitusega mere poolt.
Selle kevade on Sörulaste Raadiumis juttu tuld nii tontidest (Kevadised tondijutud) kui talgutööst (Kevadised talgud Anseküla selsimaja juures) ega korra isemoodi kevadest (Sellekevadised mõtted Hellelt), ning meite keikse esimesest Sörve Wiiuli Päevast.
28. mail toimunud Tuulekala trollingust võttis osa 91 paatkonda 293 võistlejaga. Kokku püüti 1432 tuulehaugi kogukaaluga 521,23 kg.
Saate paneb kokku Helgi Põllo. Kolmapäeviti kell 18.45 roteeruvalt sõrve- ja muhukeelsete uudistega.
https://play.tv3.ee/clips/kuidas-on-alanud-kevadine-raimepuugi-hooaeg,clip-4227711?fbclid=IwAR1XkcNvTeOsXNvHr6-qzzRmA8LhstBr8ZHGiMOizIKa6UDIkCYCsYStVns
10.-20. mail kajasid Vilsandi tuulised karjamaad kirvelöökidest. 16 puuseppa Ameerikast, Soomest, Ungarist, Prantsusmaalt ja Eestist taastasid kolme Vilsandi säilinud pukktuulikut.
Reede hommikul kogunes paarkümmend vormsilast Saxby tuletorni alla randa likvideerima ulatuslikku masuudireostust, mille meri oli randa uhtunud.
Aksi saarega seotud inimeste sõnul käib praegu nende küüditamine. Krõbedate sõnade taga on väikesaarel juba aastaid kestev vägikaikavedu sealse maaomaniku ja keskkonnaameti vahel, mis päädib sel suvel osa hoonete sundlammutamisega. Miks ei tohi Aksil inimesed elada ja millisena näevad asjaosalised saare tulevikku, uuris ETV saade “Pealtnägija”. https://www.err.ee/1608601186/pealtnagija-aksilt-lahkub-looduskaitsepiirangute-tottu-viimane-inimene
“Jälg” võttis sedakorda suuna Saaremaale, et uurida, kas ja kuidas võiks läbi Saaremaa ranniku lähedale planeeritud avamere tuulepargi saada Saaremaast rohesaar ning tervest Eestist energiasõltumatu riik. Marko Matvere ja Heidi Hanso uurisid, kuidas näevad avamere tuuleparkide alust ala Saaremaa kalatööstused ning maailmas ainulaadne vetikatest tulevikutoitu tootev ettevõtte ning millist Saaremaal
Keskkonnaministeerium muutis pärandniitude hooldamiseks mõeldud loodushoiutoetuse taotlemise korda ja suurendas ühikumäärasid, et hoogustada hävimisohus olevate liigirikaste koosluste taastamist.
