Hea Imre!
Sa ilmusid Eesti saarte kohale kui komeet, mis oma kiirel külastusel heitis meile valgust ja uusi unistusi.
Kohtusime Sinuga esmakordselt Torontos kolm aastakümmet tagasi. Töötasid seal õpipoisina videostuudios ning panid ühe ööga minu filmi “Miss Saaremaa” inglise keelde, et see jõuaks ekraanile Moodsa Kunsti Muuseumis New Yorgis. Tänasin Sind alles 1998. aastal, kui õnnestus ühel väga lennukal päeval Pädaste mõisapargis teha portree Sinust kui suurest visionäärist.
Helged olid ka need päevad, mil töötasime Toompeal. Olgugi, et meid valiti Riigikokku erinevate erakondade tuules, olime alati ühel lainel saarte elanike muredega. Kui Vabariigi valitsus otsustas kõik majakavahid koondada, siis Sinu ettepanekul ilmus Püsiasustusega väikesaarte seadusesse saarevahi ametikoht, kaitsmaks saarte loodus- ja kultuuriväärtusi, nende hulgas ka tuletorne.
Sinu erakordne huvi ehituskunsti vastu aitas taastada Pädaste mõisa “muhu klassitsismi” stiilis. Selles graniidi ja dolomiidi mustris loodud hooneid püstitasid Muhu meistrid lisaks oma kodusaarele ka Saaremaale, Hiiumaale, Ruhnu ja mandrile. Sinu eluajal jäi “muhu klassitsism UNESCO maailmapärandisse esitamata, see on nüüd Sinu mõttekaaslaste ülesandeks lähitulevikus.
Me kõik siin Eesti Saarte Kogus avaldame kaastunnet Sinu emale Innale ja Sinu lähedastele ning sõpradele.
Sinu
Mark Soosaar
Manija saarelt
See link aitab Sinu emal, lähedastel, toetajatel, Sinul endal elada meie hulgas ajal, mil unistaja Imre Sooäär oli vaid 29-aastane…