|
|
|
|
Eesti Saarte Kogu
ESK asutati 5. detsembril 1992. a Muhu saarel. Eesti Saarte Kogu (ESK) on Eesti saarte endiste ja praeguste kogukondade vabatahtlik ühendus. ESK kui saarlaskondade esindajate konsultatiivse organisatsiooni tegevuse põhieesmärgiks on saarte arengu ja elu järjepidavuse tagamine, sellega seotud probleemide läbitöötamine, nende teadvustamine ühiskonnale ja riigile ning nende lahendamisele kaasaaitamine. Saarte probleemide mitmekesisuse täielikuks esiletoomiseks on ESK-s esindatuse võimalus kõigil saartel sõltumata nende halduslikust staatusest ja elanike arvust ning kõikidel saarlaskondadel sõltumata nende praegusest elukohast. ESK kontakt: ESK sekretär Kaia Eelma, TTÜ Kuressaare Kolledž Rootsi 7, 93811 Kuressaare, +372 453 9145, e-post marinst@si.edu.ee, ESK arveldusarve number on SEB Eesti Ühispank 10022055141005 UUDISED Kutse ESK Üldkogule 3-4. juulil 2011 Prangli saarel Eesti Saarte Kogu üldkogu toimub sel aastal Prangli saarel 3.-4. Juulini 2011, et arutada Eesti suur- ja väikesaarte eluolu. Ümarlaudadel osalevad kõikide saarlaskondade esindajad. Üldkogul arutame: 1) Saarte arengud positiivselt, ehk õnn elada saarel. Saarte esindajate ettekanded. 2) Saarte programmi head ja vead, arutelud riigikogujatega. Seminaridel arutatu ja järeldused on vajalikuks sisendiks Regionaalministri juures moodustatud Väikesaarte komisjoni töösse. Ootame rohket osavõtt nii noorte kui kogenud saarlaste ja saartele sõprade poolt. Lugupidamisega Villi Pihl ESK eestseisuse liige registreerimine hiljemalt 30.06.2011 villi@karlavald.ee ÜLDKOGU AJAKAVA: 3. Juuli 18.30 Väljumine Leppneeme sadamast 19.30 Pranglis Kelnase sadamas, kus on vastas transport mis transpordib rahva majutustesse 20.30 õhtusöök Vaba aeg, tutvumine saarega, kuna vahemaad on saarel väikesed siis saare ekskursiooni autoga ei tee, jagame tasuta kaardid ja ise lähevad omal käel, muuseumi külastus. 4. Juuli 8.00-9.00 Hommikusöök 11.00........Sõnavõtud, Riigikogu liikmed 13.00-14.00 Lõunasöök 14.30- 15.30 Saarte üldkogu koosolek 16.00 Laevapeale minek ja aidaa kodupoole Inimesed peavad ise maksma: 1, Toitlustamine : 1 õhtusöök ( 3 juuli ) , 1 lõuna ( 4 juuli ) , 1 hommikusöök ( 4 juuli ) , söökide hind on kokku 16 EUR-i /inimese kohta on söök 2. Majutus : 13 EUR-i / inimene/öö 3. Transport : 5 EUR-i /inimen /1 ots ...edasi-tagasi 10 EUR-i /inimene kutse Prangli uldkogule.doc Saarte Folklooripäevad 2011 Prangli saar, 1-3 juuli 2011 Teema: „ Saarte rahvuslikud mängud „ Ürituse kava: 1. juuli 18.00 – 23.00 saabumine Leppneeme sadamast Prangli saarele Kelnase sadamasse, kus on vastas transport asjade transpordiks, majutuskohta, telkimisplatsile Prangli rahvamaja õuel. Telkide ülespanek, õhtusöök vastavalt saabumise järjekorrale, saarte käsitöönäituse ülespanek. 2. juuli ◦ 08.00 – 09.00 Hommikusöök ◦ 09.45 – 10 00 Kogunemine Prangli rahvamaja ette, jalgsi rongkäiguks Ülesaarele, folklooripäevade avamisüritusele. ◦ 10.30 – 11.00 Folklooripäevade avamine, sõnavõtud ◦ 11.15 – 13.30 Saarte iidsed rahvuslikud mängud ( Sirkats, vägikaigas, võrgukudumise võistlus jms. ) ◦ 13.30 – 15.00 Lõunasöök ◦ 15.00 – 20.00 vaba aeg, tutvumine saarega ◦ 18.00 – 20.00 Naiskogu koosolek ◦ 20.00 – 21.00 Õhtusöök ◦ 21.00 – 23.00 Ülesaare kiigeplatsil Saarte folkloorilised etteasted kuni 10 min ◦ 23.00 – 23.30 Parimate autasustamine ja tunnustamine ◦ 23.30 – 03.00 Ülesaare kiigeplatsil simman koos Rain Polen-i ansambliga 3. juuli ◦ 07.00 - 9.00 Hommikusöök ◦ 09.00 - .... lahkumine saarelt vastavalt järjekorrale Lugupeetud folklooripäevade külalised ja saarte esindajad! 1. Saarele jõudmiseks on meil siis reisilaev „ Vesta „, mis hakkab 1. juuli gruppe üle mere vedama, kahjuks on ka selle laeva võimalused piiratud , seega ülevedu hakkab toimuma graafiku alusel , selle järgi paneme ka paika teie gruppide saabumise , et mõni grupp asjata sadamas ülevedu ootama ei peaks. Selle graafiku väljatöötamiseks võtab meil veel veidi aega, kuid teiega koostöös saame selle kindlasti paika . 2. Kuna ülevedu on teile tasuta siis selleks, et laeva pileti kontrolör folklooripäevade esindajad laeva peal ära tunneks, oleme kavandanud kõigile osalejatele käepaelad, selleks soovimegi kõikide esindajate täpseid nimekirju, et saaksime teile vastava arvu käepaelu saata postiga teele ennem tulekut. 3. Kui jõuate saarele siis jagame igale saare esindusele Prangli saare kaardid, et saarega tutvumise saab teha igaüks ka ise omal käel. 4. Oleme planeerinud korraldada Prangli rahvamajas Folklooripäevade raames Saarte käsitöönäituse, seega võimaluse korral palume kaasa võtta igalt saarelt käsitöö esemeid, mis mahuvad välja panekuks lauale mille mõõdud on 180x90cm, oleme kavandanud ka parima käsitöö väljakuulutamise.Iga saar, paneb välja oma valiku käsitöö esemeid, meie paneme kõikidele käsitöö esemetele numbrid ning kõik külalised, kes rahvamajas käivad näitust vaatamas , saavad neid hinnata , kirjutades parima meeldinud eseme numbri paberile ja poetades selle vastavasse kasti, ning õhtul kui on autasustamine, kuulutatakse välja parim Eesti saarte käsitöö valmistaja, kellele on kavandatud ka kingitus. 5. Teeme ettepaneku ka kaasa võtta oma saare, saarvalla või valla lipp, kus saar parasjagu asub, kuna korraldame ka rongkäigu siis oleks tore kui oleks igal saarel oma lipukandja koos lipuga. Lipud paigutame kogu ürituse ajaks Ülesaare kiigeplatsile, kus toimub ürituse avamine, võistlused jne. Me loodame, et kõik oli teile arusaadav, küsimuste korral ootame tagasisidet. Oleme võtnud endale ka õiguse vajadusel antud kava muuta, muudatustest teavitame koheselt. Lugupidamisega! Carmen Ott Prangli saare talurahvamuuseumi selts MTÜ juhataja tel: 56944238 e-mail: info@prangli.ee Saarte noorte kärajad 2010 Laupäeval, 4.detsembril, kogunesid Tallinnas aktiivsed noored Vormsilt, Muhust ning Saaremaalt, et ühes vallavõimude ja Saarte Kogu esindajatega arutada võimalusi noorte eluolu parandamiseks Eesti saartel. Projekti “Saarte Noorte Kärajad” lõpuseminaril vaadati tagasi suviste arutelude tulemustele, arutati noorte poolt esile tõstetud kitsaskohti ning võimalikke lahendusi probleemidele. Lisaks lepiti kokku ülesanded järgmiseks aastaks ning otsustati kuidas kärajatega tulevikus jätkata. Kõigile, kes seminaril osaleda ei saanud, tegime ülevaate kokkusaamisel arutatust. Noored tõid väikesaartel esinevate probleemidena välja järgmise: eakaaslaste vähesus, piiratud võimalused huvitegevuseks, noorte tööpuudus ning noortekultuuriga tihti kaasnevad pahed, arstiabi kehv kättesaadavus, napid soodustused kohalikele. Arutelu käigus - kuidas on juba lahendatud laagris noorte poolt välja toodud kitsaskohad - leiti nii mõnigi hea näite, mis saartel juba töötab ja millest võib alati eeskuju võtta. Näiteks: – Kevadine metsa istutamine, näiteks koostöös RMKga - pakub loodustsäästvat tegevust igas vanuses kohalikele (Saaremaa); - Töömalevad - aitab luua noortegruppi, kasulik kogukonnale pisemate korrastustööde ära tegemiseks (Saaremaa); – Internetipõhine vabade töökohtade infosüsteem – tagab saarehuvilistele parema võimaluse olla kursis vabade töökohtadega; – Aktiivne noortekeskus – võimalus noorte koondamiseks, vaba aja sisustamiseks. Noored ei pea „istuma bussipeatuses“ (Muhu); – Aktiivne noorsootöö – aktiivne noortega tegelemine kasvatab eneseteadlikke ning innovaatilisi noori ning noorsootöötaja motiveerib ja juhendab nende tegevust (Muhu); – Noorteaktiiv ehk info internetis – hoiab inimesi kursis saarel toimuvate üritustega (Muhu); – Noortekogu – vajalik on juba varakult ühendada osalemishuvilisi noori. Kasu saab omavalitsus, kaasates noortegruppi ning avastades tänu neile uusi lahendusi. Noor aga saab kogumuse võrra rikkamaks ning võimaluse jagada ning ka teostada oma häid ideid kodusaare heaolu ja arengu nimel (Saaremaa, Muhu); – Vallavalitsuse lugemistunnid lasteaias ja koolis – hea näide, kuidas vanemad kannavad hoolt järelkasvu eest. Maandab pingeid omavalitsuse ja elanike vahel (Saaremaa); – Üritus noorte ja “vanade” vahel– noori ja vanu ei tohiks eraldi inimrühmadesse jagada. (Muhu) Head näited peegeldavad meie saarte võimekust ja selleks, et järgmise aasta nimistu oleks pikem, otsustati üheskoos nii mõnigi lubadus juba järgmisesks aastaks ellu viia: – Selleks, et muuta noorsootöö oma saarel värvikamaks ning nii mõnelegi noorele atraktiivsemaks, plaanib Muhu noortekeskus leida veel ühe uue noorsootöötaja, proovides kaasata ka rahvusvahelisi vabatahtlikke. – Vormsi noored kinnitasid oma noortetoa tähtsust ning lubavad järgmiseks aastaks selle organiseerida, mis oleks omakorda Eesti Väikesaarte Noorte Ühenduse peakontor kui ka vaba aja veetmiskoht kõigile saare noortele. – Muhu ja Vormsi noored lubavad Saaremaa omavalitsuste eeskujul hoolitseda selle eest, et aktiivseid eestvedajaid kasvaks nooremate kooliõpilaste seast juurde, vältimaks noorte aktiivsuse hääbumise probleemi. – Kuna Muhul ja Saaremaal on juba oma noortekogu, siis lubavad ka Vormsi noored rääkida vallavõimuga läbi selle loomiseks, et kaasata saare noori enam otsustamisse. – Eesti Väikesaarte Noorte Ühendus lubab kaasata oma tegevusse ka suuremate saarte – Hiiumaa ja Saaremaa – noori, et järgmise aasta Kärajad üheskoos läbi viia. – Saaremaa lubab, et uurib, miks nende noortekeskused noortele nii atraktiivsed pole, viies läbi küsitluse ja proovides probleemile lahendust leida. Seminaril selgus, et väikesaarte probleemid on täiesti erinevad suurte saarte probleemidest ja nii mõnigi murekoht pani saaremaalasi üllatuma, kuid leidus ka sarnaseid kitsaskohti. Teineteiselt õppimiseks ning lahenduste leidmiseks on oluline järgmise aasta kärajatele kaasata ka noori teistelt saartelt. Kõige olulisem valdade ning noorte koostöö arendamisel on hoida suhet, kus mõlemad pooled saavad mingil määral kasu. Leidsime, et kõige tähtsam valdade juures on infrastruktuur ning meediakanalid. Huvilisele peab olema kättesaadav kogu informatsioon toetuste ning nõustamise kohta, sest paljud huvilised lihtsalt ei oska seda ise mujalt otsida. Paljusid probleeme saavad noored ise leevendada, aga sellegipoolest peaks noortele küllaltki vastutulelik olema, neile nende võimalusi selgelt ning julgustavalt seletama. Samuti pidasime oluliseks, et arvestades ühiskonna muutumist internetipõhikseks, tuleks ka saarel elavaid inimesi õpetada arvutit kasutama. Selliseid koolitusi võiks läbi viia koostöös kooliga. Nii muutub informatsioon inimestele kergemini ja kiiremini kättesaadavaks. Selleks aastaks on Saarte Noored Kärajad lõpetanud ning hakkavad õige pea ette valmistama uut kogunemist. Üheskoos otsustati, et järgneval aastal on aruteluteemaks halb arstiabi, keskendudes esmaabile ning ohutusele. Koostöö Saarte Koguga jätkub. Projekt viidi läbi Avatud Eesti Fondi Noortefondi toel ning Vormsi valla abiga. Täname Eesti Saarete Kogu eestseisuse juhti Villi Pihli, kes andis häid ideid ja selgitas, mis üldse on ühe omavalitsuse võimalused. Maaja Puurmann, "Saarte Noorte Kärajate" projektijuht Eesti Väikesaarte Noorte Ühendus Eesti Saarte Kogu üldkogule Vormsi saarel 4-5. juulil 2010 10_Vormsi_yldkogu_prot-1.pdf Eesti saarte Kogu koguneb sel aastal Vormsile, et arutada, kuidas kaasa aidata Eesti suur- ja väikesaarte püsielanike senisest tõhusamale sotsiaalsele kaasatusele nii pakutavate tööturumeetmete ja töövõimaluste kui sotsiaalabi meetmete kättesaadavuse parandamise kaudu. Ümaralua-arutelud Vormsi saarel keskenduvadki töö ja toimetuleku võimaluste ning tööturumeetmete kättesaadavusele ning arsti- ja sotsiaalabile. Ümarlaudadel osalevad kõikide saarlaskondade esindajad, Vormsi elanikud ja (väike)saarte noored. Aruteludesse kutsume sotsiaal- ja regionaalarengu ministreid ja ametkondade esindajaid, riiklike toetusmeetmete spetsialiste, Riigikogu esindajaid. Ümarlaudadel käsitlevad väikesaarte elanikud oma kogemusi kogukonna ja kohaliku omavalitsuse koostööst sotsiaalsete probleemide ennetamisel; saadakse teada, millised on reaalsed võimalused riiklike tööturu-, sotsiaalabi- ja tervishoiumeetmete rakendamiseks väikesaartel; rakendatakse saadud informatsiooni väikesaarte elanike elu reaalseks parendamiseks. Seminaridel arutatu ja järeldused on vajalikuks sisendiks Regionaalministri juures moodustatud Väikesaarte komisjoni töösse. Reet Kokovkin ESK eestseisuse liige registreerimine kaia@si.edu.ee Ajakava Eesti Saarte Kogu üldkogule Vormsi saarel 4.-5. juulil 2010 4. juuli pühapäev Keskpäevaks: Saabumine, majutumine, lõuna 14.00 tutvumine Vormsiga, saare elu-oluga ja ekskursioon – juhib vallavanem 16.00 ESK aastakoosolek; paralleelselt - noorteseminar 19.00 õhtusöök ja seltsiline tegevus 5. juuli esmaspäev 9.00-12.00 ümarlaud töö ja toimetuleku võimaluste ning tööturumeetmete kättesaadavuse ning arsti- ja sotsiaalabi teemal; osalevad ESK liikmes-saared, Riigikogu liikmed, Sotsiaal- ja Regionaalminister, spetsialistid 12-13.00 lõuna 13-15.00 saarte rahastus-programmidest 2010-11: LEADER, pärimuskultuur, hasart, omaalgatus, EL fondid jm. 15.00 lahkumiskohv Eesti saared mures Pakritele plaanitava tuumajaama pärast Jana Stahl, Pakri Ühingu liige, kirjutab: "Seoses Eesti Energia plaaniga rajada tuumajaam Suur-Pakrile, on Pakri kogukond korraldanud piketi Toompeal, kus avaldasime soovi alustada dialoogi Eesti Energiaga. Seni on olnud infovahetus üldisema iseloomuga, kus kumbki pool on avaldanud omi seisukohti tuumajaama rajamise osas saarele. Pakri kogukonnale Eestis ja Rootsis on väga hästi teada, et vastavat otsust ei ole tehtud Riigikogu, Valitsuse ja omavalitsuse tasandil. Veelgi enam, praegusel hetkel puudub riigil ka vastav seadusandlus. Seega ei ole meie protesti põhjustanud tuumajaama rajamise otsus, vaid avalikkuse informeerimine ja selle info ebatäpsus või teatav suunitlus. Kui Eesti Energia oleks soovinud välja tuua kuus esmavalikut ja geoloogiliste uuringute vajalikkuse saarel, siis olekski pidanud selle infoga piirduma. Eesti Energia tegevus(etus) info jagamisel on aga avalikkust s.h. Pakri kogukonda kallutanud ühe valiku suunas. Nimetades sobivaimaks Suur-Pakri saart, eelnevate uuringuteta ja toetudes kahele suhteliselt nõrgale väitele, on kuritahtlik kogukonna suhtes. Kogukond on oma seisukoha kujundanud ja soovime täna oma argumentidele Eesti Energia poolt argumenteeritud põhjendusi. Kui Eesti Energial meie väidete kummutamiseks piisavad argumendid puuduvad, siis leiab kogukond, et tuumajaama rajamise idee Suur-Pakrile oli ennatlik ning mõistlik oleks jätta sellisel juhul saar esmavalikute nimistust välja. Jääme lootma Eesti Energia poolsele jätkuvale infovahetusele, mis on seni kulgenud tõrgeteta ja usume, et valiku mõistlikkuses on võimalik selgusele jõuda juba täna, et saarte jätkusuutlik ja rahulik areng võiks jätkuda juba eeloleval kevadel". Lugupidamisega Jana Stahl, Pakri Ühingu liige MTÜ Pakri Saarte Kogukond juhatuse liige Eesti Saarte Kogu pöördumine Riigikogu ja valitsuse poole seoses Pakritele plaanitava tuumajaamaga: ESK pöördumine Pakri tuumajaama asjus 021109-1.pdf Eesti Saarte Kogu üldkogule Muhu saarel 28-29. juunil 2009 1992. a Muhu saarel asutatud Eesti Saarte Kogu on taas sünnikodus tagasi. 17 aastat tegevust on olnud viljakas, sest ette on näidata Püsiasustusega väikesaarte seadus, mis reaalselt on leevendanud väikesaarte toimetulekut. Toona püstitatud eesmärgid kõigi Eesti saarte elujõulisuse tagamiseks ootavad lahendamist. Kutse ja ajakava leiad siit: kutse_esk_yldkogule_28-29-09.pdf ESK pöördumine Muhu 2009.pdf ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ ESK Üldkogu pördumine Riigikogu, regionaalministri ja kultuuriministri poole Hiiumaal toimunud ESK üldkogu võttis vastu pöördumise, milles juhitakse Riigikogu, regionaalministri ja kultuurimińistri tähelepanu saarte elu arendamise vajalikkusele. Pöördumise teksti loe siit: ESK üldkogu pöördumine 2008.pdf ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ ESK Üldkogu ja seminar Hiiumaal 27-29. juuni 2008 Üleriigilises arutelude päevakorras on mõnda aega olnud teemad, mis käsitlevad noorte võimalusi eneseteostamiseks maal, töökohtade loomist ehk üldisemalt regionaalpoliitika olemust ja suundumusi. Saarte Kogu oma Hiiumaal peetaval üldkogul püstitab samad teemad lähtudes saartele ainuomasest eripärast. Üheks kõneaineks on kümne aasta tagused saarte seaduse vastu võtmisega seotud ootused ja lootused. Kehtiv Püsiasustusega väikesaarte seadus vajab ülevaatamist mitmel põhjusel: Eesti arengud on kiired ning seadus peab ajaga kaasa käima; väikesaartele lisaks on omad lahendamata probleemid suursaartel. Selgitamist vajavad Euroopa Liidu ja kodumaised toetusprogrammid saarte elu suunamiseks. Üldkogul arutame: 1) Saarte arengud positiivselt, ehk õnn elada saarel. Saarte esindajate ettekanded. 2.)Saarte seadusest kümme aastat hiljem, arutelud riigikogujatega. 3) Saari toetavad programmid: Interregi saarte programm, kultuuriministeeriumi saarte pärimuskultuuri programm. Ootame rohket osavõtt nii noorte kui kogenud saarlaste ja saartele sõprade poolt. Lugupidamisega Reet Kokovkin ESK Eestseisuse esimees ESK üldkogu kutse Hiiumaa.doc Registreerumiseks mine siia lingile: http://www.oesel.ee/~kaia/yldkogu.php pildid Siim Männikult http://www.flickr.com/photos/siim/sets/72157605875892746/ ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Parvlaevasadamates nüüdsest tasuta WIFI Alates esmaspäeva (2. juuni) õhtust saab neljas suuremas sadamas kasutada traadita võrguühendust. AS-i Saarte Liinid arendusjuhi Peeter Oopkaubi sõnul levib tasuta traadita internetiühendus Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamas. “Peamiselt levib internet praamide ootealade territooriumil,” ütles Oopkaup, lisades, et see tähendaks 60 korda 200 meetrise ala traadita internetiga hõlmamist. ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Suuri üleujutusi juhtub vaid kord tuhande aasta jooksul Aastaid kestnud uurimustöö tulemusena on teadlastel valminud Saare ja Hiiu maakonda käsitlev võimalike üleujutuste kaart, mille esitlus on kohalikus keskkonnateenistuses kavandatud 13. juunile. Uurimistöö üks autoreid, geograafi ja geoinformaatiku haridusega Tambet Kikas ise merevee pealetungi üleujutuseks – nagu me seda igapäevaelus teeme – ei nimeta. Meie vestluse alguses rõhutab ta kohe, et peaksime esmalt selgeks tegema mõisted. “Üleujutustest kui sellistest saame rääkida vaid siseveekogude puhul,” kinnitas Kikas. “Meie koostatud kaart puudutab aga merd ja mereäärseid piirkondi, kus saame rääkida vaid ajuvee või siis kõrgvee piirist.” Lahtiseletatuna, nii et sellest saaks aru ka asjasse mittepühendatud tavainimene, tähendab see seda, et teadlaste koostatud kaart näitab meile kätte kohad, kuhu võib merevesi tõusta halbade ilmastikuolude korral ning teatud tingimuste (näiteks tuule suund ja tugevus, tormile eelnenud fooniveetase, piirkonna reljeefsed iseärasused, maakattetüüp, maakasutus, vetevõrgustik jmt) olemasolul. Loe edasi: http://www.hiiumaa.ee/?idc=1011128100072201000 ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Kaks Hiiumaa valda jäid uuest aastast päästedepoota Siseminister Jüri Pihli algatatud ümberkorralduste tulemusel jäid Kõrgessaare ja Pühalepa vallad 1. jaanuarist päästedepoota, seitsmel päästjal tuli vahetada töökohta, kirjutab Hiiu Leht. Muret teeb päästeosakonna juhatajale Hannes Aasmale Kõpu poolsaar, kuhu õnnetuse korral appijõudmiseks kulub üle poole tunni. Kuigi uuest aastast paneb ministeeriumi poolt ettevõetud muudatuste tõttu mandril päästjaameti maha 39 meest, Hiiumaa päästjad Aasma sõnul esialgu veel lahkuma ei tõtta: “Protestijaid oli küll, aga töölt lahkujaid veel mitte.” Heade asjade poolelt märkis Aasma ka päästjate kopsakat palgatõusu. ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Järjekordne riigitöökoht kadus Hiiumaalt Hiiumaa kaotaski politseijuhi. Alates tänavu 1. jaanuarist on siseminister Jüri Pihli määrusega Lääne politseiprefektuuri struktuuris muudatused sisse viidud ja seega Hiiumaa jäänud kohapealse politseijuhita. Juba 21. detsembril välja antud määruse parandused on Riigi teatajas avaldatud ja sellega on minister olukorra, kus kohaliku teenistuse juhtimine käis Haapsalust, püsivalt kinnitanud. Seega on Hiiumaast saanud seni ainus maakond Eestis, kus puudub politseijaoskond. Hiiumaa jäi politseijuhita mullu septembris, kui ametist lahkus senine vanemkomissar Erik Teder. HANNES SARV hannes.sarv@hiiuleht.ee Hiiu Leht ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Vakka-Soome ja Väinamere jätkusuutliku kalanduse arengukavad lõpuseminaril Lihula Kultuurimajas 04. detsmbril 2007.a. Lõpuseminaril käsitletakse projekti tulemusena valminud Väinamere regiooni kalanduse arengukava. Seminari kutse.pdf ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Projekt Tuletornid turismitooteks laiendab tuletorniturismi võimalusi Eestis ja Soomes. Eesti Veeteede Ameti alluvuses on praegu 61 tuletorni, Soomes 49 tuletorni. Projekti käigus luuakse kontaktid tuletorne haldavate, kastutavate ja arendavate osapoolte vahel. Piiriülese koostöö käigus koostatakse ühine tuletorniturismi arengukava, üllitatakse reklaamtrükiseid ja paigutatakse teabetahvleid. Interreg IIIA projektis osalevad Turu Ülikool, MTÜ Eurohouse, Kuressaare Kolledz, Eesti Saarte Kogu. Lõpuseminar toimus Haapsalus 13 novembril 2007. Tuletornid_Haapsalu.pdf ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Avatakse PRIA külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus Novembris avatakse PRIA Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus (meede 3.2), mis toetab maapiirkonna elukeskkonna ja kultuuripärandi säilitamist ning sotsiaalse infrastruktuuri arendamist läbi mittetulundussektori arendamise. Toetust võib taotleda MTÜ, SA või maapiirkonnas tegutsev kuni keskmise suurusega ettevõtja. Toetust antakse investeeringuobjekti abikõlblikust maksumusest MTÜ-dele ja SA-dele kuni 90% (Tallinnaga piirnevas vallas kuni 70%) ning ettevõtjale kuni 65% (Harjumaal kuni 55%). Toetatakse näiteks järgmiseid investeeringuobjekte: - seltsimaja, kultuurimaja, spordisaali, avalike infopunktide vms teistele isikutele kasutamiseks avatud hoone või selle osa ehitamine ja sinna sisustuse ostmine; - pargi, haljasala, puhkeala, mängu- või spordiväljaku, matkaraja, terviseraja, õpperaja, külaplatsi vms teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine; - paadisilla, ujumiskoha vms teistele isikutele kasutamiseks avatud rajatise rajamine või parendamine; - küla tutvustava püsiviida ja -kaardi ostmine ja paigaldamine; - sporditarvikute, muusikariistade ja eesti rahvariiete ostmine; - multifunktsionaalse teeninduskeskuse ehitamine. Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on kuni 938 796 krooni aastas ja kuni 4 693 980 krooni kogu programmperioodi jooksul. Taotlusi võetakse vastu 26.11.-19.12.2007 PRIA piirkondlikes büroodes. Kokkuvõtlik info konkursi kohta http://www.projektid.ee/kyla. Info edastas EL struktuurifondide projektide koostamisega tegelev konsultatsioonifirma Projektiekspert OÜ. ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Eesti-Soome Kalanduse arengukava koostamise projekti koosolek Tallinnas Mereakadeemia ruumes toimus 17-18. septembril 2007 Euroopa Liidu Interreg IIIA kalanduse arengukava koostamise projekti juhtkomitee järjekorras neljas koosolek. Projekti lõpus toimuv konverents 4-5. detsembril võtab kokku töörühmades arutatu ning tutvustab ühist kalamanduse arengukava. Projekti käigus tehti Eestis kalurite küsitlus, mille tulemus on avaldatud siin: Kalurite küsitluse aruanne.doc Eesti Saarte Kogu osaleb INTERREG IIIA programmi projektis “Vakka-Soome ja Väinamere jätkusuutliku kalamajanduse arengukava”. Projekti käigus koostatakse ühistööna Vakka-Soome ja Väinamere jätkusuutliku kalanduse arengukavad. Projekt käsitleb valdkondi: kutseline kalapüük, kalatöötlemine ja -kaubandus, tegevusalaga seotud koolitusvajadused ja äritegevuse õpe, kalastusturism, kalavarude kaitse, ning Vakka-Soome ja Väinamere kui kalandusest sõltuvate alade regionaalse arengu iseärasuste väljaselgitamine. ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ ESK Manija Üldkogu pöördumine Eesti Saarte Kogu üldkogu Manija saarel 6. juulil 2007 võttis vastu pöördumise Eesti Valitsusele ja Riigikogule, milles ütleb järgmist: 1. Eesti saarte Kogu tunnustab Regionaalministri seisukohta saarte regionaalse erisuse kohta, mis ühtib ka Euroopa Liidu kehtiva Amsterdami lepingu artikkel 158. Erisustes peitub Eesti riigi tugevus ja kultuurilise iseolemise alus. Saarte igipõline looduslähedane elamise traditsioon ja ainulaadne kultuur on ohus ja vajab riigipoolset kiiret tuge. 2. Saarte Kogu ettepanek Tervisekaitseinspektsiooni juhatajale: teostada püsiasustusega väikesaarte veekvaliteedi kaardistamine. 3. Saarte Kogu pöördumine Põllumajandusministeeriumile: luua täiendavad erisused suur- ja väikesaarte kalandusele töökohtade säilitamiseks ja kultuuri taastamiseks. Eriti oluline on see kalapüügist sõltuvatelt saartel Prangli, Piirissaar, Kihnu-Manija ja teistel väikesaartel. 4. Kultuuriministeerium, Riigikogu kultuurikomisjon, saarte toetusgrupp: Eesti Saarte Kogu toetab saarte kultuuriprogrammi, saarte kultuurikeskkond oma ühtsuses ja erisuses tuleb riigieelarves toetada võrdselt teiste selgelt omapäraste regioonidega. Eesti Saarte Kogu üldkogu Manija pöördumine.doc ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Saarte Kogu soovib väiksemate saarte joogivee uuringuid Üldkogu pidanud Saarte Kogu tõstatas joogivee, kalanduse ja kultuuri probleemid. 6.–7. juulini toimus Manilaiul Eesti Saarte Kogu (ESK) XVII üldkogu, kus kõneldi väikesaarte joogiveeprobleemist ja Väinamere kalanduse arendamisest. Üldkogu külastas minister Vallo Reimaa, kes erinevalt varasematest regionaalministritest kinnitas, et saared on piirkond, mis vajab erikohtlemist. ESK arvates tuleks kaardistada vähese elanike arvuga ja nõrgalt kaitstud põhjaveega väikesaarte joogivee praegune kvaliteet. “Väikesaartel on vaja teha põhjalikud joogiveeuuringud,” selgitas Saarte Kogu eestseisuse esimees Reet Kokovkin. “Kui suursaartel on veeprobleemid lahenemas, siis väikesaarte veega pole keegi õieti tegelenud.” Samuti taotleb ESK seadustesse täiendavaid eritingimusi väikesaarte kalandusele, sest kalapüük on saarte kultuurilise omapära säilitamiseks ülioluline. Pikemalt kõneldi nii ühisest saarte kultuuriruumist kui ka Kihnu kultuuriprogrammist. Saarte Kogu otsustas teha kultuuriministeeriumile ettepaneku luua saarte kultuuri uuriv, hoidev ja arendav programm “Saarte pärimuslik kultuurikeskkond”, mida finantseeritaks riigieelarvest võrdselt teiste samalaadsetega (nt Setumaa riiklik kultuuriprogramm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur, Kihnu kultuuriruum). Rohkem raha kultuurile Endise Kärdla linnapea, praeguse riigikogulase Ene Kaupsi sõnul kulub saarte omavalitsustel suur osa rahast, mis on mõeldud kultuurile ja spordile, eelkõige transpordile. “Selleks et saartel kultuuri ja sporditööd arendada, on vaja seda rohkem ja sihipäraselt toetada,” ütles ta. Laupäeval pidas Eesti Saarte Kogu aastakoosolekut ning valis kaheks järgnevaks aastaks eestseisuse esimeheks Reet Kokovkini Hiiumaalt. Kadri Pulk kadripulk@gmail.com Eesti Päevaleht ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Eesti Saarte Kogu osaleb INERREG IIIA projektis “Tuletornid turismitooteks” Eesti tuletornidel on seljataga ligi 500 – aastane arengulugu. “Neist igaühel oma karm saatus ja kirev elukäik. Tuletornid – otsekui sõnatu sild üle aegade ja ruumi. Ehkki paljudel neist märgib ukseorva peidetud või müürialuse raudkivisse talletatud aastanumber mingit kindlat daatumit, on need siiski sümboli tähenduses ajatud.” (P.Peetsalu “ Eesti majakamaailm”). Eesti rannikuveed on suhteliselt madalad ja kivised. Läänemere suure laevatee vahetus läheduses olev Hiiumadal ehk Suurrahu (Neckmansgrund) oli Eesti randadele esimese tuletorni (Kõpu) rajamise põhjuseks. Selle ehitamise algatas Tallinna magistraat juba 16. sajandil. Ehitus valmis 1531. aastal. Järgmiste tuletornide ehitamisega hakkasid tegelema rootslased niipea kui nad said siinsed maad lõplikult oma valdusesse (1645.a.). Nad alustasid tuletornide rajamist Ruhnu saarele ja Sõrve poolsaare tippu Saaremaal juba järgmisel s.o. 1646. aastal. 18. sajandil rajati nüüd juba venelaste juhtimisel Keri, Suurupi, Naissaare, Pakri ja Osmussaare tuletornid ning 19. sajandil algul lisaks Mohni saarele, Vilsandile, Tallinnasse Lasnamäele jne. Eesti iseseisvuse perioodil rajati rida raudbetoonist tuletorne. Pidevalt on toimunud vanade tuletornide remontimine ja ümberehitamine. Tänase ametliku nimistu järgi on Eestis ühtekokku 61 tuletorni, 198 tulepaaki ja ligi paarsada poid. Kuus Eesti tuletorni on valitud Rahvusvahelise Tuletorniadministratsioonide Liidu (IALA) poolt nende ajalooliste tuletornide hulka, mis kuuluvad rahvusvahelise kaitse alla. Need on Kõpu, Ruhnu, Keri, Pakri, Suurupi ja Tahkuna. Inimesi on alati paelunud vaated kõrgelt, mida suurepäraselt võimaldaksid tuletornid kui nad oleksid külastamiseks avatud. Paraku ei ole see alati võimalik. Hästi on läinud selles osas hiidlastel, kellel on õnnestunud avada külastajatele koguni kolm tuletorni: Kõpu, Tahkuna ja Ristna. Käesoleva projekti on algatanud Turu Ülikool, kes on ka juhtpartneriks. Projekti peamiseks eesmärgiks on tuletorniturismi võimaluste arendamine ja sellele kaasaaitamine nii Soome lõunarannikul kui ka Eestis. Lisaks juba olemasolevaid tuletorniturismi võimalusi käsitlevatele infomaterjalidele on kavas koostada soomlastega ühine tuletorniturismi arengukava aastateks 2008 – 2013, et samm - sammult hakata enam kasutama neid merekultuurilooliselt huvitavaid rajatisi kui atraktiivseid külastusobjekte, eriti saartel. Eesti Saarte Kogu on kaasatud partnerina, et teadvustada eriti väikesaarte esindajatele tuletornidega seotud võimalusi ja edastada positiivseid kogemusi tuletornide kasutamisel turismiobjektidena. Osa tuletorniturismi võimalusi kajastavast infomaterjalist on kavas üles riputada ESK koduleheküljele. Lähemalt on projektiga kaasnevaid küsimusi plaanis arutada Manijal toimuval üldkogul.  ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ ESK Üldkogu ja seminar: Vesi ja mõnda, mis seal sees on Manijal, 6-7. juuli 2007 Saared Eestis asuvad riigi äärealal, seega riigi regionaalpoliitika on saarte jaoks eluliselt tähtis. 2007. aasta valimised tõid meile uue Riigikogu ja Valitsuse. Loodetavasti ka uue suhtumise regioonidesse kui riigi täisväärtuslikesse osadesse. Saared kokku moodustavad Eesti rahvast märgatava osa, kes makstes makse, annavad oma panuse riigi kultuuri ja majanduse edendamisse. Vesi on tähtsaim karakteristik iseloomustamaks saart. Nii see vesi, mis maalapi ümber, kui see, mis saarel tagamas inimasumi jätkusuutlikkust ja ökosüsteemi püsimist. Mõlema mõistusepärast kasutamist tuleb tähtsamaks kui kullakoorem tunnistada. Euroopa Liit seab oma seadusega veele kindla kvaliteedi. Joogivesi peab olema inimesese tervisele kahjutu, reovesi peab olema loodusele kahjutu ning merevesi võimaldama säästlikku majandamist. Kas ja kuidas need nõuded saavad täidetud saartel asuvate omavalitsuste ja riigi koostöös? Euroopa Komisjon koostab Merepoliitika Rohelist raamatut andmaks suunda EL poliitikale merede majandamisel. Saarte huvi on, et see poliitika võimaldaks jätkata saartele igiomast eluviisi rannakülades ja väikelinnades kalapüügi, põllupidamise, väiketootmise, rahvakultuuri ja hariduse arendamisega. Saarte kogu osaleb kahes Interreg IIIA projektis. Üks tegeleb Väinamere säästva kalamajanduse arengukava koostamisega, teine on pühendatud tuletornide turismipotentsiaali arendamisele. Üldkogu raames kõneleme ka neist projektidest ranna- ja kalanduse kultuuri aspektist. Oled oodatud osalema seminaril ja Saarte Kogu üldkogul Manija saarel 6-7. juulil 2007. ESK yldkogu Manija_kutse.doc muudetud! ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Prangli saare uus koduleht Prangli saare Linde talu peremees Georgi on võtnud oma südameasjaks arendada Prangli saare kodulehte. Külasta saiti aadressil http://www.prangli.com/ või meie kodulehel lingi alt Liikmed. Linde talu ja Prangli elu kohta lähemalt saad teada Georgile numbrile helistades 55511255 või e-mail: z.georgi(at)gmail.com ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Eesti saarte IV folklooripäeva rõivakonkursi kutse Eesti Saarte Naiskogu kutsub IV folklooripäeva rõivakonkursi näituse avamisele Kuressaare Kultuurikeskuse II korruse näitusesaali 20. septembril 2006 kl 16.00. Järgmine sama konkursi näitus on 03.-10.10.2006 Tallinnas Eesti Käsitöö Majas.  ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Eestirootsi kultuurautonoomia moodustamine Kultuurautonoomia kehtestati esmakordselt Eestis 1925. aastal vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuse seadusega ja sai rahvusvahelise tunnustuse. Kultuuriomavalitsuse loomise õigus anti rahvusvähemusele, millesse kuulus vähemalt 3000 inimest. Selle alusel moodustati juudi ja saksa kultuuriomavalitsusorganid(kultuurinõukogu ja –valitsus). Venelased ja rootslased kultuuriomavalitsuse õigust ei kasutanud, sest neil oli territoriaalne omavalitsus. Uuesti on tajutud kultuurautonoomia moodustamise vajadust, mis tagaks vähemusrahvuse püsimajäämise ja arengu. Sellega seoses on esitatud kultuuriministeeriumile taotlus kultuurautonoomia moodustamiseks ja alustatud vähemusrahvuse nimekirjade koostamisega. Igaüks, kes identifitseerib end (eesti) rootslasena sõltumata usutunnistusest ja emakeelest võib täita sellekohase avalduse. Rahvusnimekirja kantakse vanema(te) soovil ka nende alla 15-aastased lapsed. Avalduse blanketid on saadaval Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse kantseleist, Rüütli 9, tel.6441938 või küsida telefonil 53647349, Jana. ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Saarte Naiste Folklooripäevad 2006 Selle aasta Saare Naiste Folklooripäevad peame 4.-6. augustini Vormsil, Hullo külas, teemal “Rahvuslikud elemendid ja motiivid kaasaegses käsitöös”. Osalema ootame Eesti saarte loomingulist ja ettevõtlikku aktiivi, s.t ligikaudu 150 inimest. Tegemist on juba 11. Saarte Naiste Päevadega, mis on 4. korda toimumas Eesti Saarte Folklooripäevade egiidi all. Peamine eesmärk on saarte omapäraste kultuuride tutvustamine ja saarte loomingulise aktiivi kokkutulek. Korraldajad: Vormsi Vallavalitsus, Saarte Naiste Kogu, Vormsi Käsitöö Selts, Vormsi aktiiv, kes on eelnevatel aastatel üritustel osalenud Kontaktisik: Tatjana Bratoljubova, Vormsi valla kultuuritöötaja: 55 535 829, tanja@vormsi.ee Eesti Saarte Folklooripäevade kava.doc ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ ESK Üldkogu ja seminar Rannikute majandamine ja kalandus Abrukal ja Vahasel Rannikul, kus meri kohtub maaga, toimuvad looduses huvitavad protsessid ja konfliktid. Nii ka inimühiskonnas. Rannikute majandamine hoiab inimese poolt loodud pool-looduslikud kooslused elujõus. Inimeste loodud seadustega saab rannikute majandamist kas soodustada või takistada? Kalandus on saarerahvale traditsiooniliselt tähtis eluala. Kalandusega on seotud peatoiduse hankimine pere ja kogukonna toetuseks; kalandus on jälje jätnud saarte omakultuuri arengusse. Tänapäeval reguleerivad kalamajandust ja kalapüüki Eestis nii Euroopa Liidu ühtne kalanduspoliitika kui Eesti erinevad kalanduse arengukavad. Eestis vastutavad kalanduse administreerimise eest kaks ministeeriumi – Põllumajandusministeerium ja Keskkonnaministeerium. Kala on aga saanud saarerahvale probleemiks: varud vähenevad, seadused karmistuvad saarte rannakalurite kahjuks, kalapüügivahendid lähevad järjest kallimaks. Kuidas toita peret olukorras, kus töökohti ja tegevusalasid jääb eriti väikesaartel järjest vähemaks? Kuidas säilitada ja hoida elujõus saarte elupõlist elamiskultuuri? Nendele küsimustele otsime vastuseid ettekannetes ja arutlustes seminaril, mis toimub Abruka ja Vahase saarel 30. juunist kuni 2 . juulini 2006.a Eesti Saarte Kogu Üldkogu raames. ESK üldkogu kutseAbruka.doc  ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Eesti Saarte Naiskogu kuulutab välja konkursi saarte - keha – kate Saarte käsitöömeistrid ja kunstnikud ! Saartest lugupidavad käsitöömeistrid ja kunstnikud ! Olete oodatud osalema konkursil, mille eesmärgiks on Eesti saarte rahvakunsti ja käsitöötraditsioonide toel luua nüüdisaegseid ja heatasemelisi rõivaesemeid/komplekte, mida võiksime uhkusega ise kanda ning mis võiksid tutvustada meid nii Eestis kui ka laias maailmas. Konkursi toimumise aeg: 25.veebruar 2006 – 10.juuni 2006 Folklooripäeva konkursi tingimused2006.doc President annetab Valgetähe IV klassi riikliku autasu Saarte Kogu kaastöö kogu aktiivsele liikmele, saarlasele Leo Filippovile - loodushoidjale ja kodukaunistajale. Palju õnne! ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Suur õlireostus Eesti looderannikul Õlireostus Harju- ja Läänemaa rannikul avastati laupäeval. Eilseks oli kokku loetud 700 hukkunud lindu. Esialgu leiti õlilaike umbes 15-kilomeetriliselt lõigult, mis ulatub Dirhami sadamast kuni Kolviku ninani, eile oletasid päästetöötajad, et reostatud on ligi 25-kilomeetrine lõik, mis ulatub Paldiski kordonini. Keskkonnainspektsioon algatas eile kriminaalmenetluse seoses naftareostusega, mis on Eesti ajaloo suurimaid. Täna (01.02.2006) lähevad sündmuskohale ka president Arnold Rüütel ja keskkonnaminister Villu Reiljan. Allikas: PM ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Saarlane Tarmo Pikner avastas uue orhideeliigi Saarlane Tarmo Pikner on aastaid tegelenud kodu- ja väljamaiste orhideede uurimise ja pildistamisega. Dactylorhiza osiliensis Pikner on 37-s käpaline kodumaises flooras. Palju edu ja õnne edaspidiseks soovib Saarte Kogu!  ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Mark Soosaar - Prantsuse riikliku teeneteordeni kavaler Tulihingeline saarlane Mark Soosaar tähistas jaanuaris juubelisünnipäeva ja ühtlasi ka auraha - Prantsuse riikliku teeneteordeni - pälvimist. Prantsuse Vabariigi riiklik teeneteorden (Ordre national du Mérite) on riigis tähtsuselt teine orden Auleegioni ordeni järel. Orden asutati 1963. aastal ning see antakse eriliste teenete eest tsiviilelus ja sõjaväes. Palju õnne kogu Saarte Kogu ja kõigi saarlaste poolt!  ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Jätkusuutliku kalamajanduse arengukava koostamise projekt on heaks kiidetud Eesti Saarte Kogu osaleb INTERREG IIIA programmi projektis "Vakka-Soome ja Väinamere jätkusuutliku kalamajanduse arengukava". Projekti käigus koostatakse ühistööna Vakka-Soome ja Väinamere jätkusuutliku kalanduse arengukavad. Projekt käsitleb valdkondi: kutseline kalapüük, kalatöötlemine ja -kaubandus, tegevusalaga seotud koolitusvajadused ja äritegevuse õpe, kalastusturism, kalavarude kaitse, ning Vakka-Soome ja Väinamere kui kalandusest sõltuvate alade regionaalse arengu iseärasuste väljaselgitamine. Kalandussektori arengusuunad koostatakse peamiselt töörühmade tegevuse, piirkonna kalandusjuhtide ja riigi- ning vallaametnike ühistööna. Projekti üheks lisaväärtuseks on Soome ja Eesti poolsete projektis osalejate kogemused praktilisest koostööst, teabevahetusest ja ka arengukavade ning -stsenaariumide koostamisest. • Juhtpartner: Turu Ülikooli Meresõidu koolitus- ja uurimiskeskus. Projektijuht on Reima Helminen, Veistämönaukio 1-3, Turku FI-20100, tel +358 2 2813300, reima.helminen@utu.fi • Juhtpartner Eestis: Eesti Mereakadeemia • Teostamispiirkond: Vakka-Suomi rannik ja Väinameri • Projekti kestus: 1.1.2006 - 31.12.2007 • Projekti eelarve: 161 158 € • Riiklik kaasfinantseering: Soomes siseministeeriumi toetus (Varsinais-Suomen liitto, SM), Eestis Eesti Siseministeeriumi toetus • Projekti tunnus süsteemis FIMOS: 111771 pressiteade 1.doc TIEDOTUSSUUNNITELMA ee.doc ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ AIN SARV ON LAHKUNUD Eesti Saarte Kogu teatab sügava kurbusega, et meie hulgast on lahkunud ESK asutajaliige, saarte seaduse algataja ja saarte vaimsuse kandja AIN SARV. Avaldame kogu südamest kaastunnet Aini omastele.  ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ RUHNU PÕHIKOOL saab kingituseks 85 000 krooni eest uut mööblit Kevadel saabus Ruhnu Vallavalitsusse kiri ettevõttelt AS ARCO-AR, kus teatati, et Ruhnu koolil on võimalik kirjaga kaasas olevast kataloogist tasuta valida omale sobivas koguses koolimööblit. Valituks osutus mööbel klassiruumidesse, arvutiklassi ja garderoobi. Teisipäeval, 30. augustil annab Roomassaare sadamas Sauel asuv ettevõte AS ARCO-AR Ruhnu põhikoolile üle täiesti uue koolimööbli. ARCO-AR juhataja Arnet Arakase sõnul on kingituse koguväärtus 85 323.- krooni. Sarnaste kingituste tegemine väikekoolidele olevat AS ARCO-AR poolt juba traditsiooniks saamas. Kurb on, et Ruhnu uue kooli ehitamine on hetkel takerdunud, kuid loodame, et Ruhnu rahva soov siiski täitub ning lapsed saavad varsti omale igati kaasaegse koolihoone, kuhu sobib kindlasti kingituseks saadud mööbel. ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ REGIONAALMINISTER KÜLASTAS OSMUSSAART Noarootsi vallavanema kutsel külastas 24.08.05 Osmussaart regionaalminister Jaan Õunapuu. Minister tutvus saarega, kohtus kõigi saareelanikega ning veendus selles, et saar on püsivalt asustatud ja siin toimub ekstensiivne loomakasvatus. Loomulikult arutasime üheskoos ka Osmussaare probleeme ja võimalikke lahendusi. ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ ESK Kihnu Üldkogu resolutsioon ESK resolutsioon Kihnu.doc ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ Konverents Edukas tootev ettevõtlus Euroopa saartel 22.-23. september 2005, Saaremaa Korraldajad TTÜ Kuressaare Kolled˛, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Saaremaa osakond, Saaremaa Ettevõtluse Edendamise Sihtasutus Korraldatakse Leonardo da Vinci programmi projekti NISSOS toel. Täiendav info Maret Pank (telef. 452 4030, E-mail marinst@si.edu.ee); registreerimine töötubadest ning konverentsist osavõtjatele hiljemalt 15. septembriks sekr@si.edu.ee KOIT kavasse laekunud väikesaarte taotlused.docNimekiri (koond).doc |
 |
|